Mootori remont

1. Mootori diagnostika.
Mootori diagnostika viiakse läbi selleks, et teha kindlaks mootori reaalne kulumine, prognoosida rikkeid ja teha optimaalse remondi plaan.

Sisaldab: hindab kolvigrupi olukorda, silindrite olukorda, klapimehanismi olukorda, mootori kompressiooni mõõtmine ja selle vähenemise hindamine, õlikulu suurenemise hindamine.

Peale selle tehakse kindlaks silindrite töövõime, küttesüsteemi, süütesüsteemi, toitesüsteemija mootori elektrisüsteemi töövõime moto-testriga. Vajadusel teostatakse vastavad reguleerimised. Sissepritsesüsteemi diagnostikal tehakse ka pihustite test, puhastatakse pihustid sadestunud mustusest. Diagnostikaks kasutatakse mototerterit, skannereid, 4-komponendilist gaasianalüsaatorit, aga ka komplekti mitmesugust diagnostikaaparatuuri.

Meie teostame järgmisi töid :

Sageli võib paljud rikked ja mootori purunemise ära hoida mootori diagnostika etapil.

Võetakse arvesse diagnoositavate süsteemide omavaheline seos, aga ka iga süsteemi töö eraldi. See võimaldab saada maksimaalse efekti diagnostika ajal ja ka võimalikul järgneval remondil.

Kaugeltki mitte alati ei saa määrata,kuna on tarvis teostada mootori kapitaalremonti. Arvesse tuleb võtta palju erinevaid faktoreid. Suur läbisõit ei ole alati mõjuv põhjus, et mootor vajab kapitaalremonti. Teiselt poolt lühikest ekspluatatsiooniaega ei saa samuti lugeda mootori korrasoleku garantiiks. Peamiseks faktoriks,mis määrab mootori tööea,on tehnilise hoolduse regulaarsus. Normaalse hooldusega töötab mootor kindlalt mitmeid tuhandeid kilomeetreid. Aga hooletu suhtumine mootori korralistesse hooldustesse ja hooletu sõidustiil võivad viia kapitaalremondi vajaduseni väga lühikese ajaga.

Mootori õli ülekulu võib pidada kolvirõngaste, klapisääretihendite või klapi juhtpukside kontrollimise põhjuseks. Muidugi tuleb eelkõige veenduda, et õlikadu ei ole seotud väliste leketega. Pöörduge abi saamiseks kvalifitseeritud spetsialisti poole, kes saab määrata teie mootori seisukorra kompressiooni mõõtmisega. Võimsuse kadu, ebastabiilsed pöörded, klapimehanismi müra ja suurenenud kütusekulu on tavalised märgid, mis viitavad kapitaalremondi vajadusele, eriti kui need nähtused ilmnevad üheaegselt. Kui reguleerimistööd ei kõrvalda probleemi, on ainus pääsetee mootori remont. Mootori kapitaalremont tähendab kõigi tema parameetrite taastamist tasemel, mis vastab uuele mootorile. Kapitaalremondi käigus vahetatakse kolvirõngad ja taastatakse silindri peegelpind (lihvimine ja hoonimine). Silindrite puurimisel remontmõõtu valitakse vastavad remontmõõtu kolvid. Tavaliselt vahetatakse kepsu- ja raamsaaled,vajadusel võib väntvõlli kaelad taastada lihvimise teel. Kindlasti taastatakse ka klapid=vahetatakse klapid ja juhtpuksid ning soveldatakse klapipesad.
Sellised jahutussüsteemi kriitilised komponendid nagu lõdvikud, ajamirihmad, termostaat ja veepump tuleb mootori kapitaalremondi käigus tingimata vahetada. Peale selle tuleb kontrollida jahutusradiaatori olukorda. Kui on esineb lekkeid või radiaator on ummistunud, tuleb ta tingimata vahetada. 
Ärge unustage, et määravaks faktoriks mootori kapitaalremondiks on mootoriploki seisukord. Sageli on odavam viis kulunud mootori vahetamine teise vastu. Ärge kunagi varuge varuosi enne, kui ei ole põhjalikult uurinud mootoriploki olukorda.

 

---