Auto pidurisüsteem on kõige tähtsam osa,mis tagab ohutu liikluse.Tähelepanelik suhtumine pidurisüsteemi osadesse aitab kaasa auto pikaajalisele kasutamisele.Arusaamine pidurisüsteemi tööprintsiibist aitab teil õigeaegselt võimalikud rikked avastada ja viivitamatult abi saamiseks spetsialistide poole pöörduda. Pidurite töö üle otsustatakse piduripedaali liikumise ja auto pidurdusteekonna järgi. Piduripedaali käik ja jõud sellele vajutamisel võivad muutuda suuremaks võrreldes normaalsega. Pidurdamisel võib auto küljega ette libiseda, rattad võivad pidurdada ebaühtlaselt või nõrgalt, pidurid võivad kinni jääda, ehkki pedaali käik on normaalne. Kui pidur on nõrk: Kui pidur ei tule lahti: Kui üks ratas ei tule pidurist lahti: Kui autot pidurdamisel kõrvale kisub: Kui pidurdamiseks on vaja rakendada suurt jõudu: Kui piduripedaal vajub läbi: Kui piduripedaali käik on lühike: Kui piduripedaali käik on liiga suur: Kui pidurid vilisevad või krigisevad: Kui kuumeneb esipidurikettas: Kui käsi pidur on nõrk: Kui piduris ei tule lahti töötava mootoriga ona vaja riket otsida võimendist. Käsipiduri vale reguleerimine või mehhanismi kinnijäämine põhjustab piduritrumlite ülekuumenemise. Et hoida ära pidurisüsteemi rikked, on vaja viia läbi ennetavad tööd. Kõik kummidetailid (ka pidurivoolikud) on vaja vahetada peale 100000 km või 5 aasta järel, et vältida kummi vanusest tingitud purunemisi. Kui aga pidurivoolikutel on tekkinud mõrad, tuleb need kohe vahetada. Erilist tähelepanu on vaja pöörata piduritorudele. Metalltorud peavad olema siledad, ilma mõlkide ja pragudeta. Nad ei tohi hõõruda  autokere või muude osade vastu. Pidurivoolikutele ei tohi sattuda bensiini või diislikütet. Aeg-ajalt kontrollitakse pidurivoolikuid piduripedaali tugevalt vajutades. Paisuv voolik ei kõlba. Piduritorud peavad olema kinnitatud klambritega, nad ei tohi vibreerida, et ei tuleks mõrasid ja murdekohti. Piduriajam peab olema hermeetiline, ilma leketeta. Stutserite mutrite kinnikeeramisel tuleb jälgida, et torud ei deformeeruks. Pidurite remondil tuleb jälgida järgmist. Kohta, kust võetakse maha piduridetailid, peab puhastama. Enne lahtivõtmist tuleb pidurisõlm pesta pidurivedeliku või piiritusega ja kuivatada. Et mitte vigastada detaile, tuleb need demonteerida vastavate tööriistadega või rakistega. Puhastatud ja pestud detailid asetatakse paberile, mitte riidele, et detailidesse ei satuks riidekiudusid. Remondil ei kasutata detaile, mis on töötanud teistes sõlmedes. Detailid ei tohi kokku puutuda naftatoodetega. Eri marki ja erinevate tootjate pidurivedelikku ei tohi omavahel segada. Kätele või auto värvitud pinnale sattunud pidurivedelik tuleb maha pesta ohtra veega. Pidurivedeliku vahetus toimub üks kord 60000 km järel või seisukorra järgi (kui pidurivedelikus on palju niiskust või kui ta on must), kuid mitte harvemini kui 2 aasta järel. Kõrgenenud niiskusesisaldus pidurivedelikus muudab tema ekspluatatsiooniomadusi (keemistemperatuur, külmumistemperatuur), aga kiirendab ka pidurisüsteemi detailide korrodeerumistja viib pidurisüsteemi riketeni. Meie juures saate kontrollida pidurivedeliku kvaliteeti spetsiaalse aparaadiga ja vajadusel (ebakindel kvaliteet, tähtajad) vahetada. Viimasel ajal varustab enamik autotootjatest autosid elektrooniliste pidurdusjõu kontrolli seadmetega. Neid nimetatakse pidurite antiblokeerimisseadmeteks ehk ABS (AntilockBreakSystem). ABS-i peaülesanne on – mitte lasta auto ratastel pidurdamisel blokeeruda. Ainult haakuvuse piiril pööreldes suudab ratas auto effektiivselt ilma sõidusuuna muutusteta peatada. ABS-i tööpõhimõte on lihtne – andurid, mis asuvad ratastes, annavad info rataste pöörlemisest edasi kesksele elektronprotsessorile,mis töötleb infot ja saadab omakorda käsu hüdraulilisele täitur mehhanismile.  Juht saab ABS-i tööle- hakkamisest aru ainult piduripedaali vibreerimisest.